Melonisöömisnägu

Issi kingitud masinatega garaazhis.

Huvitavad pilved

Pasingu muutumist kaemas

Ilm on jahe ja taevas pilvine. Fotod seetôttu samuti pisut tumedad. 

Meie äraoleku ajal on palju muutunud.

 Postimaja esine on valmis. Vôi siiski mitte? Kus on pingid?

Postimaja teises otsas on valmis saanud pagariäri ja toidukoht Vapiano. Nüüd pääseb otse maja eest läbi rongijaama. Samas aga on rongijaama esine plats üleskaevatud ja seal käib vilgas ehitustegevus. 

Panka siit ka otse ei saa, peab teisele poole teed kônniteele minema. Raske öelda, miks tee kinni. Midagi on alati vaja ehitada vôi parandada.

 Kauaoodatud Pasinger Arcaden on nii kaugel, et ehitatakse viimase korruse kortereid. Avamine peaks olema kevadel.

Toidupoe ette on toodud uus auto. Raketi katsetamine jääb järgmiseks korraks.

..

Ehitus Bahnhofsplatzil e. raudteejaama esisel platsil. Oligi enne üsna väsinud ja kole.

Veel üks vaade Arcadenile. Seekord meie kodu poolt.

See mänguväljak pidi valmis saama juulis, aga silt aia peal teatas, et alles septembris. Môeldud on see pisut suurematele lastele. Aga vôib-olla siiski pannakse ka môni kiik üles. Ronida saab seal igatahes palju.

Me ei ole enne Würmis nii palju vett näinud. Issi ütles, et oli isegi 20 cm rohkem vahepeal. Nii et siis meie jalgrada peaaegu oleks vee alla sattunud.

Issiga.

Midagi ehitatakse ka meie maja ees. Vasakul on näha postimaja. Meiepoolses otsas hakkas just tööle saksa-inglise lasteaed/-sôim. Sinna saab ka minna môneks tunniks.

Kodus

Kodus on tore. Siin on mul palju raamatuid ja masinaid. Issi üritab mu uutest sônadest aru saada. Emme peab vahel tôlkima. Issi kinkis mulle veoauto ja kopa, need on täpselt sellised, mis meil Eestis maja ees tööd tegid.

Lendame tagasi Münchenisse

Emme pakib asju ringi ja mina uudistan niikaua Tallinna lennujaama lastenurgas.

Emme üritas lennukis ka pilti teha. Pole lihtne, kui on suur fotokas ja kitsas iste. Stjuuardessipoisid kinkisid mulle väikse pardi. Lendasime jälle Lufthansaga.  Kui lennuk starti ootas, siis vôrdlesime lennukitiiba lennukiraamatus olevaga. Täitsa sama. Soovitan seda raamatut kôigile lastele, kel lennureis ees.

Peale starti jäin kohe magama ja ärkasin alles laskumise ajal. (Kell 23 jäin magama, kell 3:40 hakkas emme mind riidesse toppima. Autos magasin ka natuke alla tunni. Kell 7 väljus lend. Pole ime, et väsinud olin.)

Münchenis oli "ihi" vastas, kahjuks jäi pilt tegemata. Alguses olin hämmingus, aga siis tuli meelde, kes issi on. Kui issi läks lennujaamakäru ära viima, siis juba läksid silmad märjaks, et kuhu ta kadus.

Terve päeva mängisime issiga ja käisime ôues. Kell 18 tuli jälle uni peale ja ma magasin hommikul kella 7-ni. Reisid väsitavad. Vôib-olla aitab ka see, et siin on palju jahedam. Suisa sadas, kui lennuki pealt maha tulime ja buss meid terminali viis.